Tööstressita on parem
 
 
Stress maha

Inimene

Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme:

  • südame-veresoonkonnahaigused;

  • ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom;

  • maohaavandid;

  • ainevahetushäired;

  • luu- ja lihaskonnavaevused.

 Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: 

  • suitsetamine;

  • liigne alkoholitarbimine;

  • narkootikumide tarbimine;

  • vähene liikumine ja istuv eluviis;

  • ebatervislik toitumine.

Organisatsioon

Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid:

  • töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine;

  • kõrge töövõimetuse tase;

  • suur personalivoolavus;

  • suurenenud tööõnnetusrisk;

  • kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni.

 

Ühiskond

Tööstress mõjutab ka ühiskonda laiemalt:

  • stressis töötaja võib valada pinge välja oma lähedaste ja kaaskodanike peale, suurendades agressiivsust ühiskonnas laiemalt;
  • kannatab ühiskonna tootlikkus;
  • tööstressiga seotud kulud kannab suures osas üldine ravikindlustussüsteem;
  • kui töötaja ei ole stressi tõttu võimeline enam tööle naasma, kannab kulutusi pensionisüsteem.
Stressik
 
Projekti toetab ESF Projekti toetab EL Sotsiaalfond Projekti toetab Tööinspektsioon