Tööalase vägivallana mõistetakse vägivallakuritegusid, mis toimuvad töökohal või ajal, mil töötaja täidab tööülesandeid. Kui kiusajana nähakse Eestis kõige sagedamini ülemust, siis vägivalda kogetakse pigem organisatsioonivälistest allikatest, näiteks klientide poolt.

Uuringute järgi esineb kõige rohkem vägivalda teenindussektoris, eelkõige:

• tervishoius;

• transpordis;

• jaemüügil;

• toitlustuses;

• finantssektoris;

• hariduses.

Kiusamise ja tööalase vägivalla tagajärjed võivad olla väga tõsised, viies enesehinnangu languse, depressiooni, unehäirete ja muude stressiga seotud tervisehäireteni. Raskematel juhtudel on kiusamisest tuleneva stressi sümptomid sarnased katastroofidele ja kallaletungidele järgneva posttraumaatilise stressisündroomiga, mis püsib aastaid pärast intsidenti. Sellele võib lisanduda sotsiaalne isolatsioon, pereprobleemid, töölt lahkumine või töökaotus ning sellega seonduvad finantsprobleemid. Kiusatav võib muutuda agressiivseks ning omakorda kiusaja rolli astuda.

Tööalane kiusamine ja vägivald mõjutavad lisaks kiusatavale ka tema kaastöötajaid – uuringud on näidanud, et vägivalla tunnistajaks olnud töötajate reaktsioonid sarnanevad ohvri omadele.

Kiusamise ennetamiseks on oluline märgata kõiki selle ilminguid organisatsioonis ning nendega tegeleda. Selleks tuleks:

• määratleda selged juhised ja väärtused töösuhtes käitumiseks;

• teavitada töötajaid, mis on kiusamine ja vägivald ning kuidas organisatsioonis selliste ilmingute puhul toimitakse;

• väljendada kiusamise ja vägivalla suhtes selget nulltolerantsi;

• võtta kõiki kiusamisega seotud teateid tõsiselt ning neid koheselt uurida;

• käsitleda kiusamise ja ahistamise juhtumeid diskreetselt, kaitsmaks asjaosaliste väärikust ja privaatsust;

• kuulata erapooletult ära kõik osapooled ning tagada neile võrdne kohtlemine;

• rõhutada juhtide vastutust ning toetada neid konfliktide lahendamisel, pakkuda neile vastavat koolitust või vajadusel välist tuge;

• konsulteerida sobivate meetmete leidmiseks töötajate ja nende esindajatega;

• vajadusel otsida abi organisatsioonivälistelt nõustajatelt.