Tööstressita on parem
 
 
Stress maha

Eestis töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda reguleeriv Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et töökeskkonnas toimivad tegurid, sealhulgas psühholoogilised ohutegurid,  ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.  Psühholoogiliste ohuteguritena mõistetakse seaduses aspekte, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psühholoogilises seisundis. Nende aspektide hulka kuuluvad nii monotoonne töö, töötaja võimetele mittevastav töö kui ka kõik muu tööga seotu, mis töötaja vaimset ja füüsilist tervist mõjutab. Praktikas kasutatakse sagedamini terminit psühhosotsiaalne ohutegur – rõhutamaks töökeskkonna ja töökorralduse sotsiaalse aspekti olulisust tööstressi tekkemehhanismides.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid on need töökorralduse, juhtimise ja töökeskkonna sotsiaalse konteksti aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju. Seega võib psühhosotsiaalseks ohuteguriks olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab – stressorid, mis tugeva või pikaajalise mõju korral mõjutavad tervist.

Psühhosotsiaalsete ohutegurite liigitusi on mitmeid, põhinedes nii töö sisul, töökeskkonnal kui ka inimestevahelistel suhetel. Alljärgnev liigitus pärineb Suurbritannia Töötervishoiu ja Tööohutuse  Ameti (HSE) juhtimisstandarditest hea töökorralduse tagamiseks. Tööstressi risk on suur, kui:

  • töötajale esitatavad tööalased nõudmised ületavad tema võimalused nendega toime tulla (nt ebapiisavad oskused tööülesannete täitmiseks või puudulikud ressursid eesmärkide saavutamiseks);

  • töötajal ei ole võimalik oma tööd piisavalt mõjutada (nt võimetus määrata oma töötempot või otsustada, kuidas oma tööülesandeid täita);

  • probleemide korral ei saa loota juhtide või kaastöötajate abile ja toetusele;

  • tööalased suhted on pingelised (nt tööalane kiusamine või selle tunnistajaks olemine, vägivallaga ähvardavad kliendid);

  • esineb rollikonflikt, töötaja ei tea täpselt, mis on tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on vastukäivad, töö seos ettevõtte üldiste või inimese isiklike eesmärkidega on ebaselge;

  • organisatsioonis valitseb ebakindlus, töökorralduse muutmisesse ei kaasata töötajaid ning ei anta piisavalt infot selle kohta, mida muutused kaasa toovad.

Elus tajutav stress ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline või võimatu – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet. Kuigi sellised olukorrad väljuvad tööandja vastutusalast töötaja tervise hoidmisel, võiks hea tööandja kaaluda ka sellistes olukordades töötaja toetamist, ennetades probleemide võimalikku edasikandumist tööellu.

Stressik
 
Projekti toetab ESF Projekti toetab EL Sotsiaalfond Projekti toetab Tööinspektsioon